Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:
 
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv

 

 

 





Andestamine on kingitus

     
 
Andestamisest: Kõige olulisem on andestada iseendale.


     
 
 
 
     
Kui sa ei mõista teiste üle kohtu, siis pole sul vaja midagi andestada.  Andestamine annab seesmise vabaduse sulle ja tervendab sind. Kui sinus ei ole enam viha, siis oled seesmiselt vaba.

Öeldakse tihti, et andesta. Aga mida, kuidas ja päriselt siis kellele, sellekohta edasised juhtnöörid puuduvad. Andestamise kohta on valeuskumusi, et see justkui annaks loa tegu korrata või muudaks tehtud teo olematuks, näitaks nõrkust või peaks toimuma hetkega.
18 september on ülemaailmne andestamise päev ja kuna tegelikkuses on aga andestamisel sügavamad tagamaad, siis on hea neid teada.

Andestamine on emotsionaalse prügi eemaldamine oma südamehaavadest. Südamel on omad põhjused, mida mõistus ei tea, kuid andestamine tähendab eelkõige, et lõpetad iseenda süüdistamise. Mitte andestamine on tervisele kahjulik ja toob kaasa seedeelundkonna haigused, valud kaelas ja seljas, ka vähi.

Andestamine on kingitus, mille teed iseendale.
Armastamine on olnud valus ja miski sinu sees on surnud, sa oled saanud südamehaava või isegi mitu. Sa oled tegelikult vaba valima vihkamise või andestamise. Kuid sul ei ole väge teise käitumise üle otsustada. Olenemata isikust, kes on tekitanud sulle südamehaava, oled sina see, kes saab tegeleda oma südame tervendamisega. Valik, mille sa teed andestamise ja vihkamise vahel, sellest võib saada sinu elu lugu. Andestamise protsessis ei tohiks segamini ajada tegijat ja tegu. Pole õige identifitseerida inimest tema teoga. Eralda üks teisest. Andestus on ka kui lootuskiir uueks võimaluseks.

Faktid üksinda ei põhjusta su elus probleeme, aga need lood mida endale räägid, need mürgitavad sind. Andestada ei tulegi mitte ainult faktidele, vaid just ka sellele loole, mida räägid endale.

Kahjuks sinu lood ei ole reaalsed ega tõesed, sest sa ajad segamini eelarvamuse tõlgendamisega.

Fakt tekitab sinus emotsiooni, mille järel lood oma peas loo, tõlgenduse või stsenaariumi. Selle tulemusel eskaleeruvad su emotsioonid veelgi. Mida tugevam on su emotsioon, seda veendunum oled oma loo õigsuses. Ainus õigus on aga olnud fakt. Ülejäänud oled leiutanud ise ja loonud eelarvamuse. Sa muutud eelarvamuse ohvriks, sest sa usud seda. Sul puudub vabadus, kuni sa reageerid sellele. Selle asemel, et jääda kinni enda loosse, liigu tagasi faktide juurde, räägi võimalusel objektiga, kellest see alguse sai, kuula teda päriselt ka ja sa hakkad nägema päris lugu. Selliselt saab muutuda emotsioon empaatiaks.

Kui sa ei saa objekti enda käest küsida, mis tegelikult toimus, siis tee palju positiivseid oletusi. Tavaolukorras teed sa ühe negatiivse oletuse (loo) ja muutud seetõttu õnnetuks. Kui sa ei taha olla oma esmase negatiivse tõlgenduse ohver, siis loo endale vähemalt üks positiivne ja üks humoorikas oletus. Esimene reaktsioon on tavaliselt negatiivne ja meelel on eeldus jääda selle lõksu. Huumor võimaldab aga meelel vabaneda ja näha asju erinevate nurkade alt.

Tuleb öelda  palun andestust, mitte andesta.

Pead paluma endalt andestust, siis saad loost lahti lasta. Kui sa aastaid aina korrutad endas sama andestamatuse lugu, siis sa sulged ennast sellega ja ei näe seda, mis võimalusi see sulle tegelikult toob. Sündmus oli ammu, kuid lugu on sinus praegu. Sa oled iseenda loo ohver, mitte sündmuse ohver. Enda ego poolt loodud loo vang. Jagades toimunud lugu teistele, kütad ennast veel rohkem üles.

Andestust tuleb paluda kõige eest, kus oled andnud hinnanguid. Sa deemoniseerid inimesi ja muudad nad patuoinaks, olles ise justkui ohver, kuid sul pole õigus neile hinnanguid anda ja neid vihata. Neilt patuoinastelt tuleb andeks paluda, et sa kasutasid neid selleks, et hoida oma südant kinni ja kultiveerisid tumedaid tundeid. Ükspuha mida teised teinud on või mitte, sul ei ole õigust, et neid vihata.

Kui sa andestad ainult teistele, siis jääd ise mürgiseks. Seepärast on vaja andestada ka endale. Miks sa peaksid olema nende jaoks parem, kes su ümber on, aga mitte iseenda jaoks? Sul ei ole vaja tegeleda nendega, kes on sulle halba teinud, eesmärk on tervendada enda südant. Sa ei vaja kättemaksu vaid õiglust.

Endale andestada on kõige raskem. Oled iseenda suhtes nii kriitiline, süüdistad ennast asjade eest, mis on ammu juhtunud.  Sul on nii palju hinnanguid enda sees enda kohta, oled väga karm enda vastu. Kuid sa ei saa veeta ometi oma ülejäänud elu enda karmi kohtunikuna. Palu andestust endalt igasugustes vanustes. Sa kasutad teiste tegusid põhjusena, et iseennast seesmiselt mürgitada. Sul on tunne, et teisel on sinu üle jõud aga sa ei ole teadlik enda jõust ja vastutusest.

Andestamine on kättemaksu kõige halvem vorm, sest sa võtad ära võimu või sõna, sinu enda üle. Sa arvad, et teine inimene paneb sind kannatama ja sina oled tema ohver ja sa kasutad seda, mida teised on teinud sulle, et olla kinni iseenda loo sees.

Andeks paluda tuleb korduvalt. Sest kui sa käid dussi all, siis sa ei ütle, et nüüd on aastaks ajaks küll. Sa vajad varsti taas seda. Nii on ka vaja andestust paluda korduvalt, sest igapäevased asjad kuhjuvad. Kui sa enda südant ei tervenda andestamise teel, siis kaotad kontakti iseenda ja teistega.

Selle asemel, et minna magama emotsionaalse prügiga, tuleks teha magamamineku eel päeva kokkuvõte,  vaata üle, mis päeva jooksul juhtunud on ja tee see puhtaks. Niiviisi tehes ei pea enam unenäod tegelema prügi väljasorteerimisega vaid saavad sulle näidata muid asju. Su uni muutub kvaliteetsemaks. Lase ilmuda oma suletud silmade ette inimestel, kellega on sul probleem. Lahusta see negatiivne side nendega armastuse vetes, südame vihmas. Varsti võid märgata, et nägude voog su vaimusilmas  lakkab, sest südame vihm on pesnud puhtaks sinu sisse ladestunud emotsionaalse kolesterooli. See on südame jooga . Sellepeale ei kulu rohkem, kui 5 minutit, kuid mõjub emotsionaalsele seisundile väga tervendavalt.

Sinu süda on täis haavasid. Väikeste haavade puhul saad ise need tervendada ja lihtsamalt andestada. Sügavama haava korral võid vajada teist inimest andestamise võimalikkuseks. Näiteks andestamise ringis toimub vabastamine, olles vastakuti silmast silma teise inimesega, kes ei ole tegelikult selle teo sooritaja. Kuid selline transpersonaalne andestus jõuab ka nendeni, keda ruumis ei ole ja tervendab kõiki – eelkõige sind ennast.

Andestamine on loobumine lootusest paremale minevikule. See on leinamine enda sees, et sul oleks pidanud nii olema. Andestamine on protsess, mis koosneb faasidest, nagu leingi. Pole võimalik andestada selle hetkega, kui sa ütled teisele: „Ma annan sulle andeks“.  Peamiseks takistuseks andestamisel on soov liikuda liiga kiiresti, andmata faasidele aega ja lõppkokkuvõttes see aeglustab andestamise protsessi.

Kui sa tunned, et sa ei suuda andestada, siis see võib olla seotud su väärtustega. Pead looma tingimused, et andestus saab sinu seest läbi voolata. Kui sa ütled, et palun andesta, siis see avab sind. See vabastab sind ohvri seisust, kus arvad, et sinul on õigus ja teine on vale. Pole vaja andestada teistele, vaid paluda andestust teistelt. Ja iseendalt.

On oluline eraldada 3 asja: fakt, emotsioon sellest faktist ja lugu, mida räägid endale.
See kuidas võtad fakti vastu, see määrab selle kas suudad andestada.